Graafika raames käisime Kaasaegse Kunsti Keskuses ja siis jäin ma trükikotta linooli trükkima. Tegelikult oli see küll Meister Mesikäpp, kes trükkis mul ei saanud käedki mustaks.
Meistrid meelitasid mind ka graafikaosakonda, noh mu linool oli vist päris... kolossaalne, et mitte öelda globaalne.
Pärast ostsin Nu Nordikust käärikujuline prossi, vaatasin seda poes ja mõtlesin, et ma alati ainult imetlen eesti disaini aga ostnud pole mitte ainsatki asja. Nüüd siis olen.
